Muusikanurk...

Täna vaatasin natukene oma kappides ringi...või tegelikult hakkas see kõik sellest, et läksin võtma küünelaki eemaldajat. Istusin siis seal kapi juures ja silmasin sisu...nägin oma CD mappe. Mõtlesin, et vaataks need üle, et mida head leidub seal. Pean nentima, et täis üllatust olid need plaadid küll. Leidus seal igasugu vanu plaate, enda tehtud siis loomulikult, mis panid mind ennastki imestama, et kuidas ma küll sellised lood olen kunagi üldse sinna peale tõmmanud :) Küll aga oli ka palju äratundmisrõõmu headest vanadest lugudest, mis tuletasid erinevaid sündmusi ja olulisi mälestusi meelde...

Samuti pean mainima seda, et endiselt kehitb seesama reegel, mida olen korduvalt mõelnud...

Ükskõik mis lugusid kuulasin, sõnad olid ikka peas. Muideks oli ka selliseid lugusid, mille esitajat ega pealkirja isegi ei teadnud, aga kaasa laulsin ikka. Ja meeletult vanade lugude sõnad olid kõik sõna-sõnalt ikka veel peas :) Ise ka imestasin...aga mis puutub nüüd nendesse ülejäänud %-desse, siis tõesti nimede peale on mul halb mälu küll ja isegi enda telefoninumbrit pidin mingi aeg telefonist vaatama...aga noo nende kooliasjadega ma usun, et hetkel on küll natuke paremini :) kuid siiski laulusõnad on peamised. Kuid siiski võiks olla nii ka nende kooliasjadega, et pärast kümmet aastat mäletan sõna-sõnalt kõike...aga noh ma usun, et that never happens...kahjuks :)

Peab mainima seda, et kuigi mu muusikamaitse on seinast seina, see tähendab siis seda et võin kuulata üks hetk klassikalist muusikat ja järgmine lugu võib olla mingi raju rokk :) , siis sellegipoolest need osad lood, mida ma siis kunagi niiöelda "fännasin" tunduvad küll väga ulmelised...aga eks ma siis kohe ka lisan siia mõned eredamad nopped mu plaatidelt :) Aga öelda tahtsin ma seda, et härra Eminem oli plaatidel valdav...ja on siiamaani üks lemmikute hulgast, sest see kuidas tema suudab neid sõnu mõelda, ritta panna ja lauluks vorpida, on minu meelest lihtsalt imetlusväärne :)

Nii, aga nüüd asja juurde siis...kõigepealt lood, mis mind ennast täiesti pahviks lõid :)

Vat seda videot poleks ma nüüd küll tahtnud näha, aga nooh minutikese suutsin ära vaadata :)

Ühe plaadi lõpust leidsin sellise loo siis. See lugu oli mul meeles küll :) Kõneall olev plaat ei olnud minu tehtud ja see lugu oli sinna lõppu pandud niiöelda üllatuseks mulle ja sure was üllatus see :) No words needed :)

Ja siis oli kunagi üks saade :) Hea saade oli... mitte, et ma nüüd mäletaks :)

Siis üks lemmiklugudest kunagi ammu väikese tähendusega :) , siiani mu mp3-e listis ta on ja aegaajalt kuulamisele tuleb :)

Taasavastasin ühe mõttega loo enda jaoks, mida täna kuulasin mitu korda isegi :)

Kõiki õnnelikuks teha sa ei saa, igaühele pole mõtet ka meeldida...Järjekordne meeletutue mälestustega lugu ja samuti ohhhh neid aegu ammuseid kui Kristjan Kasearu pildile ilmus :) :) loo videot siia ma postitada millegipärast ei saa...seega kuulata saab seda siis siit... http://www.youtube.com/watch?v=fcUnJeyQWWc

Miskit sõnade ritta panemisest ka kohalikust sulest...

Ja siis tuletas üks tore lugu meelde seda aega, kui ma kunagi skiën-i ehk siis jumpstyle-ga tegelesin :) täna tuletasin meelde, kuid nooo aeg on teinud oma töö :) veel tuletab see meelde mu katsetust tegeleda tektoonikuga, aga see polnud väga minu jaoks, kuigi vahepeal klubis ütleme nii võiks ainult kätega vehkida küll :)...aga seda jumpstyle lugu ma üles ei leidnud, mille järgi mina seda õppima hakkasin, kuid leidsin ühe huvitava video, kus see tantsustiil on väga lahedalt esindatud... Gdansk'i poisid on täitsa tasemel :) lood pole küll need päris jumpstyle, aga annab hüpata ka nende järgi :)

Aga lõpuks ikkagi leidsin oma lemmik- ja alustamisloo ka üles... õige style hakkab alles 1.25 pealt, mis tuletab mulle meelde seda, et alati kui ma selle loo mängima panin, siis pidin minut aega niisama nö soojaks ennast tegema enne kui õige asi lahti läks :D 

Nüüs sai hulga lugusid siin meelde tuletatud ja samuti vanu aegu, aga mainin seda, et need polnud pooledki plaadid, mida ma kuulasin...niiet niiöelda šokiteraapiat võib veel tulla ja see muusikanurk ainsaks ei jää :D endalgi hea üks hea sõõmutäis teinekord naerda :)

Hommikusöögi nipid ehk natuke tarka juttu ka :)

Meelde tuli veel see, et tahtsin postitada siia mõned read paarist nipist, mida lugesin ilmselt Buduaarist, aga selles suhtes, et need asjad olid mul ammu teada juba...lihtsalt ei suuda seletada teistele inimestele, miks ma hommikuti ei suuda kohe silmad lahti tehes hunniku võileibu sisse süüa või miks ma nii vähe üleüldse söön(seda küll mitte enda arvates).

Kõigepealt esimene oluline punkt on see, et süüa tuleb tunni aja jooksul peale ärkamist...mida mina ka tegelikult teen!!! Niiet poleks vaja norida, miks ma hommikuti kohe ei söö. Tuleb üles ärgata ja seda lasta teha ka organismil, et paraneks ainevahetus, millest on tingitud üleüldse kogu figuur.

Järgmiseks on mõned soovitused, mida üldse hommikul süüa. Kiudaine- ja proteiinirikkad toidud, mis täidavad kõhtu ja täiskõhu tunne püsib pikka aega. Loomulikult erinevad pudrud on hommikul tere tulnud, pean mainima, et olen ka ise võileivad välja vahetanud pudru vastu. Muidugi hommikune omlett või kodujuust on samuti hommikul ideaalsed. Lisaks veel ka see, et suhkruid peaks olema hommikul minimaalselt.

Ja lõpuks niiöelda nipp :) mida tegelikult tuleks kasutada iga toidukorra puhul, vältimaks ülesöömist, on see, et iga toidukorra kogus peaks ära mahtuma sinu kahte pihku. Üsna sageli kuulen seda, kuidas pärast söömist ei jõua olla ja ei jõua liikuda, aga milleks siis süüa üle...mina söön täpselt nii palju kui mahub ja nüüd olen vaadanud ka seda, et enam-vähem kaks peotäit see ka on.

Ei taha targutada, aga nii on :)

Kirjutamise vajadus...

Väike kirjutamise vajadus võiks öelda esineb mul nüüd hulga tihedamalt alates selle blogi loomisest. Et võiks nagu pm kirjutada iga päevaselt, aga samas ei olnud nagu see blogi mõte mul, et annan iga päev oma tegemistest teada :) Aga noo see selleks...Viimasest kirjutamise korrast on tegelikult nii palju asju juhtunud/toimunud ja igasugu mõtteid olnud, et eks ma siis pane need ka siia kirja, sest noh siis mõnel inimesel niimoodi hea nagu õhtuseks lugemiseks sirvida seda ;) ;)

Kõigepealt viimasest sündmusest ehk kuidas reedel (24.01) sai väljas käidud. Selle õhtu kokkuvõtteks võiks öelda küll, et life is short to waste indeed :) aga eks nüüd siis natuke lähemalt. Kõigepeal mina kui aktiivne inimene :) jõudsin olla õhtu jooksul vägagi multifunktsionaalne. Kursaõega sai Werneris istutud päris pikalt ja kõik need jutud mis me küll ära rääkisime, muidugi kohustuslik kook ja kakao kuulus sinna kõrvale. Teised neiud tegelikult pidid ka meiega liituma, aga nagu näha, siis seda ei juhtunud. Aga nagu arvata, siis nendest juttudest ma siia nüüd küll ei kirjuta. Aga mis ma ikka siin nüüd sellest pajatan...õhtu huvitavama osa juurde siis...peale istumist oli kell veel selleks vähe, et kluppi minna ja vaatasin, et eks ma hea inimene siis saadan kursaõe kodu, peale seda ühines minuga teine kursaõde kellega suundusime siis klubisse, peo nimi oli küll Check-in, aga et see pidu nüüd nii rahvusvaheliseks kujunes, imestasime ise ka. Eino tegelikult läksime me sinna järgi oma Londoni lennupiletitele, aga tuli välja, et ilmselt tehti loosimises mingi viga, sest noh kumbki meist ei saanud seda...ja eks peab nüüd natuke menetlema seda asja ;) ;) Ilmselt nii hästi ei suuda ma nüüd seda siia kirja panna, mida me seal tantsuplatsil olles kogesime, aga ma annan endast parima. Kõigepealt nägime ühte vana tuttavat tädi, kes pidutses meiega millalgi kuu aega tagasi Vabangis, tundis vist meid ära...sest noh mingi hetk tuli meie juurde ja ütles, et käib korra ära...meil oli, et mis mõttes nagu...tantsis teine üldse eemal meist ja teises seltskonnas :) Järgmiseks tulid mingid 2, ilmselt kusagilt Indiast pärit (välimuse põhjal öeldes) tüüpi tantsuplatsile ja nagu reaalselt käisid lihtsalt kõigi juurest läbi selliste nilbete nägudega, hõõrudes ennast...ja nii siis ka meie mööda tantsuplatsi kruiisisime ringi, vältimaks momenti kus üks hetk tantsivad nad meie kõrval, ma ei taha nagu absoluutselt midagi halba öelda, aga pigem nagu no thanks...oleksin pigem üksi tantsinud. Siinkohal pean nüüd natuke võib-olla selgitama, et mul nagu ei ole selle vastu midagi kui keegi tahab tulla ja lihtsalt tantsida niiöelda ringis, et minu pärast tule, küsi ja tantsi, aga kui sa nagu ei pea lugu teistest inimestes ja nagu see õhtu näha oli, siis nagu see ka päris normaalne ei ole, et käid ühe juurest teise juurde, et noh natuke lugupidamist võiks ju iseenesest olla. Aga kui ma nüüd ütlesin, et rahvusvaheline õhtu oli, siis noo neid India poisse oli veel ja siis mingi hetk tuli veel tantsima ilmselt Hispaania ja Türgi kutte, kes samuti käisid "ukselt uksele" :) Aga lõbustust pakkusid meile veel isiklik breikar (vist tahtis enda arust olla), siis veel üks tore selline väike poisike, kes õhtu otsa tantsis üksi ja tundis sellest suht mõnu, omaette niimoodi vaikselt...ei pannud ta teisi tähelegi. Siis tutvustas veel üks selline hipi tüüpi meesterahvas oma tantsustiili, mis oli kombinatsioon erinevatest stiilidest...kõiki nagu eristada ei suutnudki, aga eriliselt paistsid silma mõjutused joogast ja mingitest võistluskunstidest :) huvitav vaatepilt oli. Noja peale klubi kohustuslik tiir Shootersisse, seejärel väike öösööming Fastersis ja kodupoole jalad meid viima hakkasidki, mille käigu külmus coca pudelisse ära :) Põnev õhtu ühesõnaga.

Nüüd aga, mida ma tahtsin juba vahepeal kirjutada, et nüüd on see siis kindel, et aprilli kuu veedan Saksamaal praksis olles. Pika ootamise järel tuli see vastus nüüd ära, et meid oodatakse sinna. Tegelikult on võimalus olla mai kuu ka, aga seda näitab aeg kaua seal oleme ja kuidas see üldse toimuma hakkab. Eks siis vaikselt hakkab täpsemat infot tulema selle kohta. Ütleme nii, et ootan põnevusega. Esimene praktika, aga ootab mind juba kohe-kohe varsti ehk siis 16. veebruar suundun kaheks nädalaks Saaremaale ja sellest seigast kindasti kokkuvõtteid tuleb :)

Nüüd hiljuti lugesin just ühte blogi. Täiesti ulme oli see ikka...sealt sain teada, miks meestel "tegelikult" naisi vaja on ja miks naised "tegelikult" autoga sõita ei oska. Kui see esimese poole jutt oli nagu arusaadav...no selles mõttes, et nagu mõtted olid suht sürrid, aga tekst nagu oli loetav ja sain kirjutatust aru, siis see teine pool naiste sõiduoskuse kohta oli ikka väga seosetu ja pointless. Ma ei oska praegu isegi midagi siia kokkuvõtteks kirjutada, sest see oli lihtsalt niivõrd segane. Pm see blogija tegi seose sõbra õnnetuse ja naiste sõiduoskamatuse vahel...enam-vähem midagi sellist, et kui sõber rooli taha vaatas sai aru miks õnnetus juhtus...naine oli roolis...nagu mismõttes?!?! huvitav kus see seos on, et kui mees oleks roolis olnud poleks seda juhtunud...ja need põhjused, miks on hea omada tüdrukut olid ka nagu täiesti ebareaalsed...tal on suur kott kus saab oma õllesid kanda, ma ütleks selle peale, et minu arust naistel on meest vaja selleks, et neil on suured taskud kuhu mahub ka minu telefon ja seega kotti ma kaasa ei võtagi üldse :) Ausalt öeldes väga lollid mõtted...pole midagi öelda.

Hetke olukord...

Mõtlesin, et võiks kirjutada natuke sellist üldisemat juttu vms.

Kõigepealt koolist siis: käsil on veterinaameditsiini 5da aasta kevad...jäänud lõpetamiseni 1,5 aastat veel. Kevadel ja suvel ootab ees hulk praktikat, mille suhtes on ootused päris suured :) Lõputööga tegelemine ka juba vaikselt käib ehk siis teema otsimine on praegu päevakorras. Kooliga on nüüd natuke jama ka, sest kallite kursakaaslastega ilmselt näeb alles sügisel, uuel õppeaastal, ja seda ka juhul kui valime sama mooduli...mina tegelikult hetkel veel täitsa kindel pole, mida valida...südamelähedane oleks nagu väikeloomad, aga samas pole mul ka midagi suurloomade ega toiduhügeeni vastu...tegelikult on nii, et see otsus tuleb vist varsti ära teha, et eks ma ilmselt sinna väikelooma ikkagi lähen :) Tervitused siinkohal siis Maarjale, Kaisale ja Krissule :) Tegelikult raske uskuda kui kiiresti aeg läinud on...juba viies aasta käsil :) Aga igatahes...ma usun, et me niimoodi seda asja ei jäta, mõne kohtumise ikka enne sügist peab korraldama.

Nüüd, nagu öeldakse, siis uuel aastal uue hooga ehk kuidas ja mida Gerli uuel aastal ja ka edaspidi oma elus tegema hakkab. Siinkohal mõtlen oma sportlikku poolt siis :) kui seda saab nii nimetada...või noo tegelikult ikka saab. Kõigepealt esimese asjana võtsin käsile sellise huvitava 30-päevase projekti :) nagu kükitrenn ;)

Hetkel on käsil 9s päev ja pole probleemi 100 kükki teha, kuid pean nentima, et esimesel päeval olid loobumismõtted täitsa aktuaalsed :) Ja nüüd mõtlen ma seda, et ilmselt ma siia 100 küki kanti jään, sest 250 lõpus teha ja mõeldes tuleviku peale, siis poel väga mõtet...kuhu ma edasi sellega lähen...teen vaid seda ju vaikselt ja enda jaoks :) Siis nüüd selle jooksmise teema olen ka rangemalt käsile võtnud, et üritan ka seda joont nüüd hoidma hakata. Täna näiteks sai käidud ja päris normaalselt pikk tee läbi joostud :)

Mu plaan hakata käima jõusaalis ilmselgelt teostust ei leia, sest selle aasta jooksul pole mul aega regulaarselt seda külastada, kuna liikumist tuleb palju, siis ei näe väga mõtet sellel...et hetkel jääb selle asjaga nii nagu ta on...selle asemel on nüüd uus eesmärk midagi suuskadel korda saata :)

Ja nüüd on asi tegelikult nii, et ma ei jõua enam midagi väga kirjtuada ja mõte ei jookse, sest sellest kui ma seda postitust kirjtama hakkasin on möödas juba pm 5 tundi ehk siis see tähendab seda, et kell on siis praegu 2.36 öösel ja lõpetasin kõne Krissuga :) see kestis täpselt ei rohkem ega vähem kui 4 tundi ja mõned minutid ja sekundid peale :) Ise ka me aru ei saanud kuidas see aeg nüüd nii lendas, aga ütleme nii, et kokkuvõttes ma mõtlen, et ikka väga kasulik kõne oli...palju mõtteid oli ja oodata on huvitavaid asju, mida ma jällegi hetkel ei hakka kirjeldama...aga nooh nagu kõik juba teavad ja ise tean ka, et Krissuga alla 10 minuti kõne ei ole mul kunagi olnud ja ilmselt ei tule ka...aga ega ma ei kurda...absoluutselt mitte ;)

Aga nüüd on küll aeg magama minna :)

Kerge algus

Tahaksin teile jutustada ühe loo...põhimõtteliselt ühe eluloo-eelkõige iseendale, aga kui huvilisi on, pole ma kade seda jagama. Mõtlesin, et kunagi oleks tore oma mõtteid lugeda ja mõelda tagasi ammustele aegadele :) 

Lõpuks olen ennast täiesti kokku võtnud ja otsustanud uue aasta meeleolus ja muutustes kirjutada järjepidevalt blogi. 

See blogimise mõte on minus kaua seedunud, isegi algust olen teinud paaril korral, aga edutult. Seekord mulle tundub, et mu elu hakkab jooksma juba enam-vähem nii nagu olen kunagi ammu-ammu unistanud. Kool hakkab vaikselt lõpule jõudma, tüürimine iseseisva elu poole on vaikselt suunda võtmas, selgeks hakkab saama ka see, mida ma elult tahan ja mis kõige olulisem...olen enda kõrvale leidnud inimese, kellega koos oma unistusi täide viia. 

Põhjus blogi algatamiseks on ka selles, et see aasta ja kõik järgnevad tõotavad tulla huvitavad. Alustades just selle aastaga, siis ees on praktika- ja seiklusterohke aasta, mida oleks tore jäädvustada...aga hetkel midagi täpsemalt kirja panna ei tahaks, sest aasta alles algas, pikk tee veel minna ning nagu tegelikult öeldakse...100% kindel olla ei saa tegelikult milleski.