Viljandi praktika

Terve nädal juba praktikal Viljandis oldud, aga pole jõudnud mitte midagi kirja panna...tegelikult pole ma selle nädala jooksul kordagi arvtutit sissegi lülitanud...lihtsalt aeg seal läheb nii kiiresti, mille üle ma iseenesest ei kurda :)

Aga praktika iseenesest on huvitav, toimub see siis Viljandimaa veterinaarkeskuses ja põhiline töö on erinevate asutuste inspekteerimine ning seadustega tutvumine. Huvitavam pool on muidugi see inspektsioon. Aga tegelikult need kuivad seadused oleks huvitavad sel juhul kui peaks tulema näiteks mingi kaebus või kui peaks kellegiga vaidlema ja seaduslikud alused selleks esitama...vaidlemine mulle meeldib, eriti kui seadus mind toetab :) :)

Aga jh selle nädala jooksul käisime kolmes kohas inspekstiooni tegemas. Kohtadeks olid toitlustusasutus, lasteaed ja pood. Kohtade nimesid ei tohi ma kahjuks tulenevalt eetikakoodeksile avaldada. Ja tegelikult ei tohi veel paljudest asjadest rääkida tulenevalt eetikakoodeksist. Aga inspekstiooni käigus tuli teha siis akt, milles leiti tuvastatud asjaolud ja nendest tulenavalt tehti ettekirjutused. Need kuuluvad siis koheselt ja pidevale täitmisele ning samuti said osad ettekirjutused täitmise tähtajad, mida siis kontrollitakse hiljem uuesti. Ja ega muud ma vist kirjutada/rääkida ei tohigi.

Päevad meil väga pikad pole ja pärast praktikat saame olla ja vaadata väikeloomakliinikus ringi. Esmaspäeval käisime ühele hobusele tegemas ka röntgenit.Ja niimoodi need päevad kulgevad.Õhtul tuleb süüa teha ja põhimõtteliselt niimoodi see päev otsa saabki.

Ahjaa, esmaspäeva siis käisime lõuna ajal ühes toitlustusasutuses söömas, mitte selles kus inspetksiooni tegime :) aga ma ei nimeta ka selle koha nime. Muidu varasemalt oleme ka seal söönud...aga seekord oli toit jahe ja mahl kääris. Mina siis kohusetundliku kodanikuna ikka andsin teada sellest ja läksin ütlesin, et võtke teadmiseks, et see apelsini mahl käärib. Ja tulenevalt ka esimesele päevale praktikal, olles tutvunud põgusalt juba mõndade seadustega, siis pidasin vajalikuks ja ka oma kohustuseks sellest teada anda :) Sellepeale jäi teenindajal suu lahti...vaatas ta mind väga kurja pilguga, ütleks, et kui pilgud suudaksid tappa, siis ilmselt oleks see surmav mulle olnud. Selline piinlik vaikusemoment tema jaoks lõppes punastamisega, mainin, et mulle polnud see üldse piinlik, tahtsin teada, mida mulle ikka vastatakse. Seejärel mulle öeldi, et kutsutakse kohe kohale juhtaja, ma mõtlesin, et noo las ta siis tuleb. Enesekindlalt seisin seal põnevusega oodates, et saan juba mõne seadusliku aspekti välja tuua äkki...Valmistusin suureks vaidluseks ja oma õiguse tagamiseks ja enda eest seismiseks...mõtlesin erinevate sõnastuste peale ja mida üldse öelda ja rääkida. Pean ütlema, et enesekindlamalt pole ennast varem tundnud, sest faktid rääkisid enda eest ja käärinud mahla tunnen ma kaugelt juba ära :) niisiis ilmselgelt tajusin, et võit on mulle tulemas ja kõik märgid räägivad minu kasuks. Seistes seal juba ma arvan, et paar head minutit, kuulsin eemalt lähenevaid samme...ja järsku seljatagant jõuab minu kõrvadeni madal, mahe ja väga pehme ning kõlav ja ma pean ütlema, et eriti meeldiv ja meelierutav hääl, mis alustuseks ütles mulle "Tere päevast!". Enesekindlalt keeran ennast ümber, kuid hetk mil nägin enda vastas seisvat inimest, kadus kogu mu enesekindlus ja tardusin...

Selline  põnev seik võib siis jätkuda minu tulevases raamatus, et nh jätan ta siin ühe põneva koha peal pooleli, et keda huvitab, siis teab raamatut oodata :) Tegelikult siis minu puhul ei olnud asi päris nii...väike mõttevälgatus siin lihtsalt, mis tekkis ja pean ütlema, et ka edasise loo puhul on erinvaid stsenaariume oi kui palju...korra mõtlesin, et peaks sellise jutuvestmise tegema näitkes mingi iganädalaseks, sest kujutlusvõimel pole piire. Aga okei...minu lugu lõppes väga lihtsalt ja kiirel tegelikult, peale seda kui ülesin, et teie mahl käärib, anti lihtsalt meile raha tagasi :)

Aga nüüd ma lähen ja mõtlen oma lugu edasi :)